Ajakirja Eesti Mets 2. numbris on artikkel “Hunt tuleb karja, kui teda sealt eemale ei peletata”; loost tõukudes räägime Tõnu Talviga Keskkonnaametist hundi ja lambakasvatajate suhetest. Arutleme, miks on viimastel aastatel sagenenud lammaste murdmised; kuidas hunti lammastest ohutus kauguses hoida ja kas lammaste elu läheks hüppeliselt paremaks, kui me hundid likvideeriks?!

Eesti Ornitoloogiaühingu juht Margus Ots räägib valge-toonekurest. Saame teada millal teadaolevalt esimesed valge-toonekured Eestis pesitsesid ja kui palju pesitseb neid praegu. Räägime toonekure toitumisest ja pesaehitusest ning sellestki, miks valge-toonekurele süüa andes teeme karuteene nii linnule kui iseendale.

TÜ Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa räägib kormoranidest, kellega on hädas teisedki riigid Euroopas: mujal on kormoranid hakanud ka jõgedel kalastama. Kuuleme Taani teadlaste värske kormoraniuuringu tulemustest ja sellest, miks lõunapoolsemad riigid meie küll-loodus-ennast-ise-reguleerib-suhtumist heaks ei kiida.

Urmas Laansoo räägib kaunist suvelillest kosmosest: saame teada, kui palju on kosmose liike ja kus nad looduslikult kasvavad. Lähemalt tuleb juttu kõige tuntumast liigist – harilikust kosmosest, aga ka väävelkollasest- ja ruskest kosmosest.

Urmas Laansoo tutvustab hundihambaid, keda on umbes 3000 liiki: kuuleme, kus neid kõige enam kasvab, kuidas on hundihambaid Hiina ja Pärsia rahvameditsiinis kasutatud ning mille poolest on tähelepanuväärne kummi-hundihammas.

TÜ Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa räägib mai lõpus toimunud Läänemere II kalandusfoorumist, muutustest maailma ja Eesti kalalaevastikus ning sellestki, miks turska Läänemeres järjest vähem elab.

Eestis on haudelindude punktloendust läbi viidud alates 1983. aastast. Millist infot haudelindude loendus annab ning kuidas selles osaleda, räägib Renno Nellis Eesti Ornitoloogiaühingust.

Ajakirja Horisont 3. numbris kirjutab osteoarheoloog Martin Malve ühest erilisest leiust, mis kaevati välja Tartu kesklinnas. Räägime, millega tegelevad osteoarheoloogid; mida on võimalik luude järgi öelda inimese tervise kohta; kas vanasti olid inimestel tervemad hambad kui meil praegu ja loomulikult tuleb juttu ka sellest ainulaadsest objektist, mis kaevati välja Tartu ülikooli ja vana keemiahoone vahelisel […]

Urmas Laansoo räägib armastatud suvelillest ning viimastel aastatel järjest enam lõikelillena populaarsust koguvast lõvilõuast.

Ornitoloogide välitööd eeldavad sageli vaikset omaette toimetamist, kuid see ei tähenda, et linnu-uurijad seltsielu ei hinda! Tulekul on Eesti Ornitoloogiaühingu 22. suvepäevad – kus ja millal need toimuvad, räägib Riho Kinks.